Kõik postitused

Vineerist mööbli ajalugu. Kuidas kõik algas?

Tarmeko tehased tegutsevad kõik erinevates valdkondades, kuid kõiki ühendab see, et kasutatakse mingis tootmise aspektis puitu, täpsemalt siis kaske. Tarmeko Spoon kasutab kasepalke spooni tegemiseks, mida omakorda Tarmeko LPD-l on vaja painutatud vineerist mööbli tegemiseks. Tarmeko Pehmemööbli diivanitel, tugitoolidel jt mudelitel on ka tihti vaja puidust detaile (nii täispuidust kui vineerist). Teatavasti on üle maailma levinud rohkem täispuidu kasutamine. Kuidas ja miks hakati üldse aga vineerist painutatud mööblit tegema ja ka laialdasemalt kasutama?

Kasevineer tamme pealisspooniga, illustreeriv pilt. Allikas: Tarmeko galerii

Painutatud vineeri kasutamise kohta on olemas esimesed andmed aastast 2600 eKr, sest juba vanad egiptlased kasutasid spooni lehtede liimimise tehnikat. Märkimisväärne sündmus oli aastal 1874, kui ameeriklane Isaac Cole patendeeris esmakordselt vineeri painutamise tehnoloogia. Samas 1830ndatel oli spooni kihtide liimimist hakanud katsetama kuulus mööblidisainer Michael Thonet. Thonet suutis luua aga vaid kahedimensioonilise toote. Ta jätkas painutamise tehnika katsetamist täispuidu peal. Mudeliga S45, mis oli esimene lamamistool, sai 1931. aastal alguse ettevõte "Gebrüder Thonet" (Vennad Thonet). Et tool oleks elegantne ja mugav ilma pehmenduseta, kujundas disainer Mart Stam puitdetailid painutatud vineerist.

1930ndatel oli Alvar Aalto esimene disainer, kes teadlikult kasutas vineeri painutamist oma toote "Piamio" loomisel. Järgnevatel aastakümnetel lisandus veel mitmeid kuulsaid disainereid, kes panustasid oma loominguga painutatud vineeri populaarsuse kasvu, sh Marcel Breuer, Charles Eames, Eero Saarinen ja Arne Jacobsen. Paljud mudelid on siiani tootmises ning paljude lemmikud üle maailma.

Ekslikult on arvatud, et vineeri ajaloos on tähtsamal kohal olnud sirge vineer. Aastatel 1850-1890 oli painutatud vineeri puhul tegemist populaarse materjaliga ning seda seostati paljude innovaatiliste lahendustega ja mitte ainult mööblisektoris. Näiteks 1860ndate Ameerikas New Yorgis disainisid insenerid raudtee painutatud vineerist, sest see materjal oli tugev, kuid samal ajal kerge käsitleda. See oli hea ja soodsam alternatiiv rauast raudteele. Andmed vineeri masstootmisest on 1880ndatest, kui Tallinnas asuv Venemaa ettevõte A. M. Luther hakkas tootma tee- ja pakikarpe.

1920ndatel hakkasid kaasaegsed arhitektid ja sisekujundajad katsetama painutatud vineeri lõputuid võimalusi. Seda peeti peamiselt tööstuslikuks materjaliks ehk sobis rohkem masstootmise jaoks. Painutatud vineer jõudis kaugele: maailmasõjas kasutasid inglased seda lennuki sisemuse valmistamiseks, sakslased 1930ndatel auto sisustamisel ning 1950ndatel ja 60ndatel hakkas painutatud vineeri kasutamine levima ka kodudesse, sest seda oli kerge töödelda. 

Kuigi tänapäeval on painutatud vineeri kasutamine populaarne, töötasid arhitektid ja disainerid materjali kallal edasi. Sünteetilise liimi loomine 1930ndatel võimaldas toota veekindlaid vineerist esemeid, tänu millele sai nüüd kasutada vineerist mööblit ka väljas. Järgnevatel aastakümnetel täiendatakse ja uuendatakse vineeri painutamist veelgi ning jõutakse selleni, mida teame ja kasutame juba tänapäeval.

Mida aga rääkida painutatud vineerist Eesti kontekstis? 20. sajandi algusest tegutses Eestis ettevõte Lutheri vineeri- ja mööblivabrik, mille suurimaks toodangu edasimüüjaks oli Briti ettevõte Venesta. Toodangu hulgas olid kübarakastid, käekotid, kohvrid, mida turundati kui kergeid, kuid tugevaid tooteid ning mille valik oli lai. Ettevõte üritas maailma suunata väiksema pagasi kasutamise poole 1920-30ndatel, et oleks mugavam reisida lennukite ja autodega. 1870ndatel disainis New Yorkis tegutsev firma Gardner&Company tooli, mille selg ja iste olid painutatud vineerist. Seda imiteeriti palju Euroopas, mis oli ka põhjus, miks Luterma oli üks nendest ettevõtetest, kes seda kopeeris ja müüs väga edukalt.

Lutheri kohvrid, illustreeriv pilt. Allikas: Estonian world, pildi autor Ann Alari

Painutatud vineeri ajalugu on olnud võrdlemisi detailirohke ja pikk ning kõike seda ei ole võimalik ühe postitusega edasi anda. Loodame, et see põgus ja kompaktne ülevaade andis aimu sellest, kui kiirelt ja jõuliselt see materjal populaarseks muutus ning et kasutusala oli lai. Ometi julgeme väita, et sellega veel vineeri areng ei piirdu. Külastades regulaarselt messe, näeme, et vineeri painutamise võimalused on tõesti lõputud ja suudetakse aina vingemaid disaine välja mõelda. Anname sellesse ka oma panuse ning toome teieni täna ja ka edaspidi omapoolseid saavutusi selles valdkonnas. Loodame, et see oli põnev lugemine!

Kõike paremat

Tarmeko tiim

Viidatud allikad:
1) https://en.wikipedia.org/wiki/Molded_plywood
2) https://www.vam.ac.uk/articles/a-history-of-plywood-in-ten-objects
3) https://tylko.com/journal/5-iconic-designers-plywood-furniture/
4) https://estonianworld.com/culture/look-estonia-plywood-material-modern-world/
5) https://www.spectator.co.uk/2017/07/how-plywood-helped-us-win-the-second-world-war/